,,Miriam,, 29

Tahtsin tol hetkel Jonathanile midagi jubedat näkku ropendada, teda lüüa ja karjuda, et ma olen Miriam!...
Jäin aga rahulikuks ning vastasin Nicolelikult:,,Kuna? Miks me peame ta üldse kõrvaldama?,, Ei ole vahet, et ma pean mängima Nicolet, ma pean ikkagi igat deitaili teadma. Eriti kui juttu on mu poja tapmises.
,,Nicole? Mis juhtunud on? Sulle ju meeldis see mõte ja praegu on ideaalne aeg, kuna Miriamit ei ole, Tom on valmis ja mina ka. Aga sina?,, Issand jumal, ma tahtsin surra.
,,Jah, aga põhimõtteliselt ei mõista ma Tomi, tema ju on Josephi isa. Ja miks mitte kõrvaldada hoopis Miriam?,, mul ei olnud tol hetkel midagi muud paremat välja pakkuda.
,,Ei.,, oli tema konkreetne ja kuiv vastus.
,,Miks?,, oli minu kuiv ja terav küsimus tema kuivale ja konkreetsele vastusele.
,,Sest... me ei saa seda teha...,, ta vaatas tõsiselt oma jalge ette.
,,Kui sa ei saa tappa Miriamit, siis ka mitte Josephit.,, Jonathan vaatas mulle otsa, siis kuhugile kaugusesse ja ütles siis:,,Jah, ma ei saa seda teha. Ma lähen räägin Tomiga.,,
Ta tõusis püsti ja oli kadunud sama kähku nagu tulnudki.
Jälle on küsimused ja mitte ühtegi vastust. Ja elu ON keeruline. Nicole teab Tomi, Jonathani. Jonathan teab neid, George töötas koos Nicolega. Miks? Kuidas?
Jalutasin koju tagasi, maja ukse ees ootas mind mu vana tuttav, vihavaenlane, viimane inimene keda ma veel näha tahtsin: Tom.
,,Nicole! Mida sa ajad siin Jonathanile?,, küsis ta alguses kurja kuid lõpus tavalise ja sõbraliku häälega.
,,See on ju kõige õigem, sest ma arvan, et Jonathanil on Miriami vastu midagi.,, abieluettepanek, abieluettepanek.
,,Tunded?,, küsis Tom segaduses.
,,Tunded, Tom! Armastus! Halloo!,,
,, No see ei saa küll tõsi olla,, naeris Tom autovõtmeid keerutades.
,,Miks ei saa? Tema ju ei taha Miriamit tappa. Ta ise ütles mulle seda,, ma olen nii Nicole kui veel olla saab ja see hirmutab.
,,See veel puudus. Ma tahan Josephi tappa, saad sa aru.,, ütles Tom.
,,Miks on sul vaja keegi tappa? Sa oled ju nagunii juba telekas kuulus oma narkoasjaga.,, puristasin segaselt sõnu suust välja ja tahtsin ruttu tuppa minna, uks lukku keerata, voodisse peitu pugeda ja mitte kunagi enam sealt välja tulla. Sest elu on keeruline ja ma kardan seda.
,,Ta on Miriami poeg...ja ta ei meeldi mulle.,,
,,Ta on SINU poeg ka!,,
,,See ei loe. Miriam ei saa nagunii asjast teada, minul on asjast ükskõik ja teisi see ei puutu.,,
,,Josephil on perekond. PEREKOND! Naine, laps. Tal on oma elu ja tema ei tea asjadest, mis oli sinu ja Miriami vahel.,, karjusin Tomi peale ja tahtsin nutta.
,,Kus sina Josephist tead?,, oli Tom nüüd huvitatud.
,,See ei loe.,, ütlesin talle vinguva häälega.
,,Olgu olgu, see selleks. Me ei tapa Josephit...me tapame Miriami!,,