09 April 2008

,,Miriam,, 18

Mida ma teen? See oli ainult mõte, mis mu peast läbi käis kui olin vaadanud mida ma paberile joonistanud olin. Seal seisis kõrvitsapea, kondid, pealuu, raagus okstega puu ning kuu ja tähed. Ma ei tea kus mu mõtted siis olid. Peale joonistuse uurimist viskasin end voodi peale pikali ning mõistsin kuidas ikka ma oma elu siin põrgus raiskan.,,Tuleb midagi tegema hakata. Midagi, mis aitaks mu siit välja.,, ütlesin ma endale.,,See on täiesti teostatav, geniaalne ning vägagi arukas tegu, vähemalt...,,Teree!,, JÄLLE segas mind dr. Stump oma rutaka sisse tulemisega. KOPUTAMATA. Ta juuksed peas ning paberid käes lehvisid ning ta oli üllatavalt rõõmus. Mina jälle ehmusin ning naeratasin talle viisakusest.,, Tulin et öelda: sa oled vaba Miriam!,, naeratades. ,,Mida?,, ma ei oskanud muud öelda. ,,S-A O-L-E-D V-A-B-A.,, ,,See ei ole võimalik. Kuidas nii äkki nüüd?,, ma olin väga ebakindel, ei uskunud teda eriti kuid samas ma olin väga õnnelik ja arvasin, et temasugune arst küll nalja ei teeks. ,,Me, arstide väike nõukogu, otsustasime, et sa oled täiesti terve, nii vaimselt kui füüsiliselt.,, ,,Aga mu need haigused mis mul olid? Need läksid nii lihtsalt minema?,, ,,Sa oled terve jah.,, ,,Ma võin kohe ära minna?,, ,,Aga palun, sa oled vaba!,,
Ma jalutasin palatist välja, öösärk seljas. Koridor oli tühi ning sellepärast ma jooksin. Jooksin uksest välja, tänavale. Väljas oli nii soe ja päike paistis mulle silma...kõik oli nii hästi ning ma hakkasin õnnest nutma.MA OLEN VABA! Karjusin tänava peal...
,,Äratus...äratus, Miriam! Miriam, kas sa kuuled mind?,, tegin aeglaselt silmad lahti ning mulle vaatas otsa dr.Stump. Ta muigas ning kõndis laua juudre oma pabereid vaatama. Mina aga olin väga vihane. ,,Ma nägin und...KURAT,,

No comments: