,,Miriam,, 4

Tom oli hull. Seda oli näha, kuigi samas oli ka ta väga tark ja kaval. Keegi ei saanud kunagi tema tegemistest ja mõrvadest teada. Tema poolt ära minnes läksin ma kohe oma õe juurde. Ta oli mind alati aidanud ja toetanud.Koputasin korteri uksele, teda ei tulnud. Ma vaatasin ka mati alla kus tal tavaliselt võti on kui ta ära läheb, aga seda seal polnud. ,,Ei ole. Kus ta läks siis?,, need olid mu esimesed mõtted kui olin mati alla vaadanud. Tõusin püsti ja läksin otsemaid majahoidja juurde. Tema, vanaproua Mauersmith. Ta teadis kõike, absoluutselt kõike mis seal keskmise suurusega kortermajas juhtus. Niisiis, proua Mauersmithi juurde jõudes pakkus ta mulle musta kohvi. Ilma suhkru ja piimata.Ma jälestasin seda, kuid ma ei tahtnud olla ebaviisakas ning ma ikkagi jõin. Alustasin oma tähtsat juttu kohe kui olime suundunud elutuppa kus peale lillede ja suurte akende ning laua ja toolideta midagi polnud. ,, Ma tulin siia oma õe, Margaret Turneri pärast. Te ju teate teda, elab kolmandal korrusel, ,, alustasin ma. ,, Tean tean. Ta käib siin tihti. Ja mis temaga ?,, ,, Ega te ei tea kuhu ta täna minna võis? Ja kas ta läks üksi?,, ,,Hmm, ta läks küll, koos mingi mehega. Ja tal olid kohvrid käes. Käis ka siit läbi ning andis võtme. Ütles et läheb kauaks ära ja võibolla ei tulegi tagasi.,, Sellepeale ma tõusin püsti, võtsin oma käekoti, ütlesin proua Mauersmithile, et ta mulle Margareti korteri võtme annaks ning siis läksin kähku minema. Jooksin treppidest üles, kolmandale korrusele. Võtsin võtme ja keerasin ukse lahti. Sinna jõudes vaatas mulle vastu korras koridor.Läksin kohe magamistuppa, voodilinad olid sassis, padjad kuskil teisel pool tuba, ja tekki ei näinudki. Ohkasin, ning toetasin ennast vastu seina. Ma hakkasin nutma. Kuidas sai ta praegu ära minna, võõra(?) mehega, kui mulle on teha vaja, väga vaja?
Peale poeskäiku jõudsin ka koju. Liiga palju oli juhtunud ja sellepärast tahtsin puhata. Kõigest sellest mis oli juhtunud. Ma läksin magama, mõttega, et politsei võib kohe tulla ja mu trellide taha saata.