,,Miriam,, 3

Ma olin jamas, suures jamas. Kuskile ei olnud ka minna, sest kui ma oleksin siis põgenenud oleks hakatud kahtlustama. Ma ju pidin ta tapma.
Püüdsin jääda rahulikuks, aga see ei tulnud mul hästi välja, sest jälle helistati politseist.Öeldi, et surma põhjus polnud armuvalus ega muus sellises vaid see oli mõrv. Ütlesin aitähh ja panin toru ära. ,,Mõrv, mõrv, mõrv, ,, korrutasin endale. Nüüd on häda käes. Mida ma tegema pidin? Ma ei oskanud enam muule mõelda. Proovisin magama minna aga ka sellest ei tulnud midagi välja. Niisiis otsustasin külastada Tomi. Tom oli mu, niiöelda boss. Tema käsutuses ma tapsin inimesi.
Ma ei tahtnud seda, aga ma ei tahtnud ise ka surma saada. Tomi pool ukse juures seisid alati tema kaks turvameest, Max ja Georg. ,, Tere, pole sind ka ammu näinud, ,, laulus Tom irvates. Aah kui vihane ma ta peale olin ja olen siiamaani. Ta kohtles mind nagu mingit võõrast. ,,Abielusõrmust ei kannagi enam?,, küsisin ma nähavtes, tema kätt vaadates, sest ta oli seda koguaeg kandnud. ,, Me ei räägi sellest. Sul on ju muid põhjuseid mis sind siia vedas, mitte mingi abielusõrmus, ,, sõnas Tom. ,, On küll jah, tegeltikult tahtsin ma rääkida viimasest mõrvast. Ma ei saa enam nii jätkata. Kurat küll sa oled mu mees mitte mu boss, ,, ma hakkasin nutma. ,, Arvad, et saad minust nii kergelt lahti? Musikene, sa siis ei mäleta mis 4 aastat tagasi juhtus? Mina ei saa sinna midagi parata, et teise mehega olid.Nüüd saad tagasi, ,, ta ütles seda sellise tühjusega, et ma tahtsin lihtsalt ära surra. Me seisime seal vaikuses natuke, siis ma ütlesin:,, Kui sa seda jama ei lõpeta minuga, siis jääd sa oma ''alluvast'' ilma, ,, ja läksin minema.