Ärkasin järgmisel hommikul väga vara, mu pea valutas ning ma ei saanud hästi kõndida. Ma läksin pitšaamas kongist välja ning kõndisin seal tuikudes edasi.Peavalu läks suuremaks, mu silme eest läks uduseks, hääled muutusid järjest vaiksemateks ning kaugemateks, pilt läks veel udusemaks, ma koperdasin millegile otsa ja järsku... ma vaatasin kuidas kaks vangivalvurit mind kanderaami peale tõstsid, maailm oli ikka veel udune, hääled olid veel kaugemad ja ma ei saanud mitte midagi öelda. Kõik toimus justkui aegluubis.
Äkki paistsid mulle silma eredad tuled kuid nende valguse varjas ruttu ära mustanahaline suur mees kellel oli sinine kittel seljas, kaelas kuuldetoru ja käes paberid. Ta vaatas mulle otsa ja hakkas rääkima:,,Tere, lõpuks ometi. Valutab sul kuskilt?.. Kuuled sa mind? Miriam? Miriam kas sa kuuled mind?.. Kas sa tead mis tänane kuupäev on?,,
Ainus mõte mis mul tol hetkel peas ringi käis oli:,, Mis juhtus?,,
No comments:
Post a Comment