,,Miriam,, 33

,,Tule sisse.,, mind võttis naeratades vastu Jonathan. Teda oli armas vaadata, kuna ma polnud teda veel lühikestes pükstes, ilma särgita ja paljajalu näinud. Kõigele lisaks oli ta väga unine.
,,Aitähh.,, vastasin lühidalt ja astusin sisse ta suurde ja ilusasse korterisse.
,,Mis oli, et sa nii hilja siia tulid? Küsis Jonathan silmi pühkides ja diivanile istudes. Ma istusin ka ja hakkasin rääkima:,, Asi on väga keeruline, Jonathan,, vaatasin talle altkulmu otsa ja jätkasin:,, Sa tead Nicolet. Ma tean, et sa tead.,,
Jonathan muutus närviliseks ja vastas:,, Eeei, kes on Nicole?,,
,,Ära valeta mulle palun. Ma tean väga hästi, et sa tead, et ta on mu kaksik. Ta vahetas minuga kohad, seda tead sa ka. Ja sina tahtsid olla mu sõber, et Josephi paremini tappa saaks.,, läksin närvi, väga närvi.
,,Oota nüüd. Ma tean, et sa ei pruugi mind uskuda, aga ma olen kogu aeg sinu poolt olnud.,,
,,Aga mis see pargis siis tähendas? ‘’Nicole kallis, kuna me Josephi kõrvaldame?’’ , sa teadsid, et see mina olen ju.,,
,,EIII TEADNUD!,, Karjus ta mu peale, tõusis püsti ja hakkas toas ringi kõndima.
,,Ma ei tea mitte midagi. Ma olen samasuguses seisundis nagu sina. TÄPSELT SAMASUGUSES!,,
,,Mis moodi?,,
,,Seda moodi, et ma olin ka Tomi alluv, Miriam. Nicole on Tomi sõber ja nad teadsid koguaeg, et sina oled Nicole kaksik. Nicole pole mingi kirjanik, vaid lihtsalt üks mõrvar.,, Ma vaatasin talle tummalt otsa, ega osanud midagi öelda. Ma ei teadnud kas mind veetakse jälle mingisse keerisesse või oli see tõsi.
,,Sa räägid tõtt?,,
,,Loomulikult. Ja ma arvan, et me peame nüüd koos hakkama saama.,,
,,Jajah, loomulikult...Joseph ei tohi ohus olla, kuigi ma ei tea temast midagi ju.,, toetasin vastu diivani seljatuge ja ohkasin.
,,Küll me teada saame, usu mind, ma osan seda juba. Ma elasin Nicolega koos. Ma ei teadnud, et tema on mõrvar ja ta ei teadnud, et mina olen Tomi alluv. Üks päev tuli kõik välja ja meie elu keerati pahupidi. Edasi olid mu nö bossid Tom ja Nicole, sest tuli välja, et nad olid juba ammu armukesed olnud. Kaks kuud ei teadnud ma nendest midagi, ma läksin tööle vanglasse, kus ma sind nägin. Ma arvasin et, sa oled Nicole ja mul oli nii hea meel, et ta vanglas on. Hullumajja tulin ma sind vaatama, et teada saada, kui halvas seisundis Nicole ikka on. Miriami nimega oli lood sedasi, et ma arvasin et sa oled oma nime muutnud.,,
,,Sa tegid mulle abieluettepaneku.,,
,,See oli nimelt...Nicolele. Kogu see aeg, kui ma sind tean...ei teagi ma tegelikult SIND. Sa olid mu jaoks Nicole.,, Jonathan istus mu kõrvale. Mul hakkas kahju ja kallistasin teda. Ja nii me seal siis istusime, kaks vaest ohvrit, käed teineteise ümber ja peas kuhjaga segaseid mõtteid.

,,Miriam,, 32

140 km/h...150km/h, rahu Miriam...Rahu! Püüdsin jääda normaalseks ja stabiilse seisundiga inimeseks, aga see ei tulnud mul hästi välja. Jalg muudkui vajus gaasipedaali peale ja mõtted muutusid sogasemaks, kuni ma nägin lähenemas kiirrestorani. Keerasin parkalsse kihutades sisse, pidurdasin äkki ning jäin, pea vastu rooli, istuma.
Ma olin jälle midagi teinud. Ma istun jälle närvitsedes ning ei tea, mis edasi saama hakkab. Järgmise poole tunni jooksul olin ära käinud ka seal restoranis, mis osutus McDonalds’iks. Mu järgmiseks peatuseks pidi olema koht, kus ma saan enda auto ümber vahetada, et Tom ja teised mind ära ei tunneks. Kõigepealt sõitsin lähedal oleva metsa äärde, võtsin pagasiruumist kõik püstolid ja muud kahtlust tekitavad esemed, viskasin need maha ja sõitsin minema. Siis otsisin kohta, kust saab autot vahetada...selle leidsin ma paari tunni pärast kesklinnast. Oma Audi vastu sain ilusa Mercedese, millega olin sama kiirelt läinud, nagu Audiga olin tulnud.
Kopp kopp kopp
,,Kes on??,,
,,Mina, Miriam.,,