Hommikul vara ärkasin ta kõrval, panin riidesse, võtsin laua pealt oma autovõmed ning sõitsin linna teise otsa.
Koputasin uksele, see avanes ning vastu vahtis mu peegelpilt, kelle lauba suunas ma püstolitoru suunasin. Nicole vaatas mind oma suurte siniste silmadega ning ütles vihaselt:,, Ma olen üksi.,,
,,See ei loe.,, vastasin ja läksin teise tuppa, võtsin kõik oma asjad, mis mul oli kogunenud selle väikese ajaga, mil ma Nicole korteris elasin. Kui ma koridori tagasi läksin, seisis Nicole ikka sama koha peal ning vaatas mind kivistunult.
,,Ma ei tee mitte midagi halba,, ütlesin talle ja naeratasin.
,,Püstoliga võõra inimese korteris ringi käimine on halb,, vastas ta vihaselt ja pani käed risti.
,,Sa ei ole võõras inimene, sa oled mu kaksik. I d e n t n e kaksik,, laususin, naeratasin taas ning kõndisin toast välja.
,,Ma ütlen Tomile, et sa käisid siin,,
,,Sa võid Tomile kõike rääkida, kui tahad.,,
